1 Ülevaade

Euroala majanduskasvu väljavaadet varjutavad kaubanduspinged ja suur üleilmne ebakindlus. Kokkuvõttes peaks 2025. aastal nende mõju osaliselt korvama esimese kvartali oodatust elavam majandusaktiivsus, mis kajastab tõenäoliselt osaliselt kaupade tavapärasest varasemat eksporti kõrgemate tariifide ootuses. Keskpikas ajaplaanis peaksid majandusaktiivsust toetama hiljuti teatavaks tehtud uued eelarvemeetmed. Põhiprognoosis eeldatakse, et ELi kaupadele kehtestatud USA tariifid, mis on tõusnud 10%ni, jäävad kehtima kogu ettevaateperioodiks. Koos kaubanduspoliitikast lähtuva suure ebakindluse ja euro hiljutise kallinemisega pärsivad kõrgemad tariifid euroala eksporti ja investeeringuid ning vähemal määral ka tarbimist. Seevastu peaksid alates 2026. aastast euroala sisenõudlust toetama valitsemissektori uued investeeringud taristu- ja kaitsevaldkonda, seda eelkõige Saksamaal. Kokkuvõttes on jätkuvalt olemas eeldused euroala SKP kasvu hoogustumiseks ettevaateperioodil. Eeskätt peaksid järkjärgulist elavnemist toetama reaalpalkade ja tööhõive kasv, vähem piiravad rahastamistingimused, mis kajastavad eelkõige hiljutisi rahapoliitilisi otsuseid, ning välisnõudluse taastumine ettevaateperioodi lõpu poole. Eelduste kohaselt on aasta keskmine SKP reaalkasv 2025. aastal 0,9%, 2026. aastal 1,1% ja 2027. aastal 1,3%. EKP ekspertide 2025. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega võrreldes jääb SKP kasvu väljavaade 2025. aastaks samaks. See kajastab viimatisi, oodatust paremaid näitajaid, mida tasakaalustab eelduste kohaselt suuresti kaubanduspingete ja euro vahetuskursi tõusu mõju. Kaubanduspingete ja tugevama vahetuskursi tõttu on kasvu 2026. aastaks allapoole korrigeeritud, kuid 2027. aasta kasvuprognoos jääb samaks.^[1]

Ehkki koguinflatsioon (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) jääb lähiajal tõenäoliselt alla 2%, peaks see keskpika aja jooksul naasma eesmärgiks seatud tasemele. Inflatsioon peaks prognoosi kohaselt 2025. aasta jooksul aeglustuma ja jõudma 2026. aasta esimeses kvartalis madalaimale ehk 1,4% tasemele, kuid kerkima 2027. aastal taas 2,0%ni. Koguinflatsiooni aeglustumine 2025. aastal on osaliselt tingitud energiahindade negatiivsest inflatsioonist naftahinna ja maagaasi hulgihindade hiljutise languse järel. Energiahindade inflatsioon peaks püsima negatiivne kuni 2027. aastani, mil uue heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) raames jõustuvad uued kliimamuutuste mõju leevendavad meetmed. Pärast ajutist kiirenemist 2025. aasta teises kvartalis peaks toiduainehindade inflatsioon 2027. aastal aeglustuma, olles 2% tasemest veidi kõrgemal. Teenuste komponendi mõjul peaks ka ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) taltuma sedamööda, kuidas mõnede kaupade ja teenuste hindade viitajaga kohandamise mõju hääbub, palgasurve väheneb ja madalamad energiahinnad kanduvad üle hinnakujundusahelasse. Palgakasvu aeglustumine peaks ka edaspidi jätkuma, kui surve reaalpalkade varasema vähenemise korvamiseks taandub. Koos tööviljakuse kasvu elavnemisega peaks see oluliselt aeglustama tööjõu ühikukulude suurenemist. Impordihindades kajastuv väline hinnasurve peaks püsima mõõdukas, eeldusel et ELi tariifipoliitika ei muutu. Mõningast langussurvet avaldavad euro kallinemine ja energiatoorme hindade langus viimastel kuudel. Võrreldes 2025. aasta märtsi ettevaatega on ÜTHI-koguinflatsiooni väljavaadet energiatoorme hindadega seotud madalamatest eeldustest ja euro kallinemisest tingituna nii 2025. kui ka 2026. aastaks 0,3 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud, kuid 2027. aastaks jääb see samaks.

USA tariifipoliitikaga seotud riskide ja euroala majanduse väljavaatega seotud praeguse suure ebakindluse illustreerimiseks on koostatud kaks stsenaariumit. Leebe stsenaariumi kohaselt kaotatakse USA ja ELi kahepoolsed tariifid (st kehtestatakse nn nulltariifid) ning kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus väheneb kiiresti 2018. aasta eelsele tasemele. Selle stsenaariumi korral oleks majanduskasv 2025.–2026. aastal 0,3–0,4 protsendipunkti võrra tugevam kui põhistsenaariumis, samal ajal kui inflatsioon oleks 2026.–2027. aastal vaid vähesel määral kiirem. Karmis stsenaariumis nähakse ette veelgi kõrgemaid USA tariife, mis kehtestatakse kõikidele imporditavatele kaupadele (kooskõlas nn vastastikuste tariifide väljakuulutamisega Ameerika Ühendriikides), ELi sümmeetrilisi vastumeetmeid ja kaubanduspoliitikaga seotud püsivalt suuremat ebakindlust. Selle stsenaariumi korral oleks kasvuväljavaade kogu ettevaateperioodil tunduvalt nõrgem, samal ajal kui inflatsioon oleks eriti ettevaateperioodi lõpu poole aeglasem. Neid stsenaariumeid kirjeldatakse üksikasjalikult infokastis 2.

2 Rahvusvaheline keskkond

Maailmamajanduse väljavaadet kujundavad Ameerika Ühendriikide valitsuse kehtestatud kõrgemad tariifid ja kaubanduspoliitikaga seotud suur ebakindlus.^[2] Pärast EKP ekspertide 2025. aasta märtsi ettevaate valmimist on importkaupade ja -teenuste tegelikud tariifimäärad Ameerika Ühendriikides märkimisväärselt tõusnud. Põhiprognoosis eeldatakse, et ettevaateperioodil jäävad USA poolt ELi suhtes kehtestatud tariifid 9. aprillil teatavaks tehtud tasemele ja Hiina suhtes kehtestatud tariifid 12. mail teatavaks tehtud tasemele ning ehkki kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus järk-järgult väheneb, püsib see endiselt suur. Põhiprognoosis sisalduvaid eeldusi tariifide ja kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse kohta on üksikasjalikumalt kirjeldatud infokastis 2.

Tariifidel on negatiivne mõju maailmamajanduse kasvu väljavaatele. Üleilmne reaalne SKP peaks 2025. aastal kasvama 3,1% ehk aeglasemalt kui eelmisel aastal (3,6%). Eelduste kohaselt aeglustub kasv veelgi, langedes 2026. aastal 2,9%ni, ning stabiliseerub seejärel 2027. aastal 3,2% juures (vt tabel 2). 2025. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on kasvuväljavaade halvenenud kõigis suuremates riikides, eelkõige USAs ja Hiinas, aga ka neis riikides, mis sõltuvad suurel määral ekspordist USAsse (nt Kanada ja Mehhiko).

Maailmakaubanduse kasv peaks aeglustuma käesoleval aastal 3,1%ni ja 2026. aastal 1,7%ni, kuid seejärel uuesti taastuma. 2025. aasta näitajat suurendab märkimisväärselt kaubavahetuse jõuline kasv esimeses kvartalis, kui tariifide kehtestamise ootuses kasvas järsult USA impordimaht. Sellele järgnev järsk pidurdumine kajastab importkaupade ettevarumise vähenemist ning pidurdumist võimendavad tariifidest endist lähtuv negatiivne mõju ja kaubanduspoliitikaga seotud suur ebakindlus. Viimase mõjul peaks suurenema üleilmne nõudlus vähem kaubandusmahukate komponentide järele, sest ebakindlus pärsib investeeringutega seotud kulutusi, mis mõjutab seega kapitalikaupadega kauplemist. Võrreldes märtsi ettevaatega on üleilmse impordi kasvu eeskätt tariifide tõttu 2025. aastaks 0,4 protsendipunkti ja 2026. aastaks 1,4 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud.

Ka euroala välisnõudlust on märtsi ettevaatega võrreldes tunduvalt allapoole korrigeeritud. Euroala välisnõudluse kasv peaks langema 2024. aasta 3,5%-lt 2025. aastal 2,8%-le ja aeglustuma 2026. aastal veelgi, jõudes 1,7%ni, ning taastuma seejärel 2027. aastal 3,1% tasemel. 2025. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on euroala välisnõudluse kasvu oluliselt – 2025. aastaks 0,4 protsendipunkti ja 2026. aastaks 1,4 protsendipunkti võrra – allapoole korrigeeritud. Need korrigeerimised on seotud ka mõjuga, mis tuleneb kõrgemate tariifide tõttu Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahelise kaubavahetuse ümbersuunamisest, mis ei kajasta täpselt võimalikku euroalale suunatud välisnõudlust. Kui võtta arvesse hinnangulist mõju, mida avaldab Ameerika Ühendriikide ja Hiina vähenenud kahepoolne kaubavahetus tulenevalt tariifide muutmisest pärast 2025. aasta märtsi ettevaadet, on euroala välisnõudluse kasvuprognoosi allapoole korrigeerimise ulatus väiksem.

Üleilmne tarbijahinnainflatsioon peaks ettevaateperioodil aeglustuma hoolimata tariife kajastavast kiirema inflatsiooni prognoosist Ameerika Ühendriikides. Arenenud riikidest on lisaks Ameerika Ühendriikidele inflatsiooniprognoosi 2025. aastaks ülespoole korrigeeritud Ühendkuningriigis, sest viimaste kuude näitajad on oodatust kõrgemad ja palgakasv dünaamilisem. Ka arenevate riikide inflatsiooniprognoose on pisut ülespoole korrigeeritud. See kajastab eelkõige negatiivseid struktuurseid arengusuundumusi Venemaal ja Türgi liiri järsu odavnemise mõju inflatsioonile Türgis. Aasta arvestuses jätkab üleilmne inflatsioon prognoosi kohaselt aeglustumise kursil, alanedes 2024. aasta 4,0%-lt käesoleval aastal 3,3%-le, ning pidurdudes seejärel veelgi, jõudes 2026. aastal 2,8%ni ja 2027. aastal 2,5%ni. Märtsi ettevaatega võrreldes on 2026. aasta prognoosi 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud.

Euroala konkurentide ekspordihinnad tõusevad ettevaate kohaselt tempos, mis on pikaajalisest keskmisest tasemest allpool, ent selle lähedal. Euroala konkurentide ekspordihindade kasv (riikide vääringutes ja aasta arvestuses) oli 2024. aastal 2,5%, tähistades naasmist positiivsele tasemele toormehindade hiljutise languse ja voogsurve mõju taandumise tulemusel. Konkurentide ekspordihinnad peaksid tõusma 2025. aastal 1,8%, 2026. aastal 2,6% ja 2027. aastal 2,3%. 2025. aasta kasvumäär on võrreldav 2025. aasta märtsi ettevaates prognoosituga. Käesoleval aastal peaksid euroala konkurentide ekspordihindade tõusule hoogu andma nii 2025. aasta esimese kvartali oodatust veidi kõrgemate näitajate mõju kui ka vahesisendite suurematest kuludest tulenev tariifide kaudne toime. Seda mõju tasakaalustavad aga suuresti muud tegurid, näiteks toormehindadega seotud madalamad eeldused. Euroala konkurentide ekspordihindade kasvu on märtsi ettevaatega võrreldes 2026. aastaks 0,3 protsendipunkti ja 2027. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud.

Põhiprognoosi ohustavad riskid on tihedalt seotud kaubanduspoliitika arengu ja sellest lähtuva ebakindlusega. Kui USA tariife tõstetakse ja kaubanduspartnerid võtavad vastumeetmeid, võib see pärssida üleilmset majandusaktiivsust – ja seega ka euroala välisnõudlust – ning hoogustada inflatsiooni. Kui aga USA valitsuse ja tema kaubanduspartnerite vahelised läbirääkimised on edukad, võib see kaasa tuua madalamad tariifid, toetades seeläbi majanduskasvu ja vähendades inflatsioonisurvet Ameerika Ühendriikides. Majandussurutis Ameerika Ühendriikides põhjustaks negatiivse mõju ülekandumise teiste riikide majanduskasvule ja vähendaks ka inflatsioonisurvet maailmamajanduses. Lähemalt alternatiivsete stsenaariumite mõju kohta vt infokast 2.

Infokast 2
Ameerika Ühendriikide tariifid ja kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus

USA kõrgemad tariifid, teiste riikide võimalikud vastumeetmed ja kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus ohustavad suurel määral euroala majanduse väljavaadet. 2025. aasta juuni ettevaates eeldatakse, et ettevaateperioodil jäävad tariifid 2025. aasta mai tasemele ja ehkki ebakindlus järk-järgult väheneb, püsib see endiselt suur. Siinses infokastis kirjeldatakse nende eelduste makromajanduslikku mõju põhiprognoosile ja kaht illustreerivat alternatiivset stsenaariumit: i) leebe ehk madalamate tariifide stsenaarium, mille kohaselt kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus väheneb kiiremini; ii) karm ehk kõrgemate tariifide stsenaarium, mille kohaselt kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus püsib suur pikemat aega.

Põhiprognoosis eeldatakse, et USA importkaupade tariifid on 2025. aasta märtsi ettevaates prognoositust kõrgemad. Eelduste kohaselt ei kehtestata siinse ettevaate valmimise ajal peatatud tariife ka edaspidi. USA importkaupade tariifid suureneksid nullilähedaselt tasemelt 10 protsendipunkti võrra kõigis riikides, v.a Hiinas, mille puhul need tõuseksid ligikaudu 20 protsendipunkti võrra, mille tulemusel oleks tegelik tariifimäär ligikaudu 40% (võttes arvesse nii kaupu kui ka teenuseid). Peale selle eeldatakse, et EL ei võta vastumeetmeid, kuid Hiina vastumeetmed on sümmeetrilised (vt joonis A, graafik a).^[3] Kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus peaks püsima kogu ettevaateperioodil suur, kuid eelduste kohaselt langeb see 2027. aasta lõpuks 2018. aasta tasemele (vt joonis B, graafik a).

Leebes stsenaariumis eeldatakse, et 2025. aasta kolmandas kvartalis jõuavad EL ja Ameerika Ühendriigid kahepoolsete tariifide kaotamise osas kokkuleppele. Lisaks sellele alandaksid Ameerika Ühendriigid veelgi Hiina suhtes kehtestatud tariife, samal ajal kui Hiina kaotaks kõik Ameerika Ühendriikide suhtes vastumeetmena võetud tariifid. Muud Ameerika Ühendriikide ja ülejäänud maailma vahelised kahepoolsed tariifid jääksid põhistsenaariumiga võrreldes muutumatuks, mille tulemusel oleks USA tegelik tariifimäär kaupadele ja teenustele 13% (vt joonis A, graafik a). Kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus väheneks alates 2025. aasta kolmandast kvartalist, jõudes 2027. aastal enne 2018. aastat täheldatud pikaajalisele keskmisele tasemele (vt joonis B, graafik a).

Karmis stsenaariumis eeldatakse, et USA tariifid naasevad 2. aprillil teatavaks tehtud kõrgele tasemele ja et EL kehtestab USAst imporditavatele kaupadele omakorda tariifid (vt joonis B, graafik a). Lisaks sellele eeldatakse, et USA poolt Hiina suhtes kehtestatud tariifid jäävad nende peatamisele 12. mail eelnenud kõrgele tasemele ehk peaaegu 120% juurde (vt joonis A, graafik a). Kokkuvõttes tähendaks see, et USA tegelik kaupadele ja teenustele kehtestatud tariifimäär oleks 28%.^[4] Kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus püsiks suur (vt joonis B, graafik a).

Joonis A

Tegelikud tariifimäärad

a) Importkaupade ja -teenuste tegelikud tariifimäärad	b) USAsse euroalalt imporditavate kaupade ja teenuste tegelikud tariifimäärad
(protsentides ja osakaal protsendipunktides)	(indeks, kvartali keskmised)

USA tariifide makromajanduslik mõju

i) Põhistsenaarium

Pärast euroala ekspordi ajutist elavnemist, tingituna ettevõtete tavapärasest aktiivsemast eksporditegevusest kõrgemate tariifide ootuses, pärsivad USA tariifid põhistsenaariumi kohaselt euroala eksporti ja SKP kasvu. 2025. aasta esimeses kvartalis täheldatud ekspordimahu kasv, mis on tingitud importkaupade ja -teenuste ettevarumisest USAs, võib jätkuda ka teises kvartalis (vt joonis B, graafik b). Eelduste kohaselt jääb see siiski lühiajaliseks, sest USA 10% tariif EList imporditavatele kaupadele koos tariifidest tingitud väiksema kasvuga kolmandates riikides pidurdab ettevaateperioodil tervikuna euroala ekspordi suurenemist.^[5] Peale selle pärsib eksporti ilmselt ka kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse järsk suurenemine, eeskätt seetõttu, et see mõjutab negatiivselt kapitalikaupadesse tehtavaid investeeringuid välismaal, aga ka euroalal, ja vähemal määral ka tarbimist. Selle tulemusena on euroala SKP hinnanguline kasv kokkuvõttes aastatel 2025–2027 kumulatiivselt peaaegu 0,7 protsendipunkti võrra aeglasem, kuid USA tariifide ja ebakindluse mõju euroala ÜTHI-inflatsioonile peaks jääma pigem vaoshoituks (vt joonis C).^[6]

Joonis B

Ebakindluse arengut käsitlevad eeldused ja euroala ekspordi hiljutine areng

a) Kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlust käsitlevad eeldused	b) Euroala kaupade ekspordimahud
(indeks, kvartali keskmised)	(muutus protsentides kolme kuu kaupa võrreldes eelneva kolme kuuga)

Joonis C

Pärast 2025. aasta märtsi ettevaate koostamise lõppkuupäeva toimunud tariifide muutuste ja kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse mõju 2025. aasta juuni ettevaate põhiprognoosile

a) Kogumõju SKP reaalkasvule	b) Kogumõju ÜTHI-inflatsioonile
(protsendipunktides)	(protsendipunktides)

ii) Leebe stsenaarium

Leebe stsenaariumi korral paraneks euroala kasvuväljavaade põhistsenaariumiga võrreldes märkimisväärselt, kuid selle mõju inflatsioonile oleks piiratud. Mõju USA ja maailmamajandusele kvantifitseeritakse nii leebes kui ka karmis stsenaariumis EKP üleilmse mudeli abil, milles USA rahapoliitika on endogeenne muutuja, ja see esitatakse kõrvalekalletena põhistsenaariumist. Leebes stsenaariumis mõjutaksid madalamad tariifid ja väiksem kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus majanduskasvu ja inflatsiooni Ameerika Ühendriikides ja Hiinas vaid vähesel määral (vt joonis D). Euroala puhul kasutatakse simulatsioonideks EKP-BASE mudelit ja need näitavad, et SKP kasv oleks mõnevõrra jõulisem, eriti aastatel 2025–2026, mis kajastab eelkõige kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse vähenemist. Inflatsioon oleks põhistsenaariumiga võrreldes ettevaateperioodi lõpus vaid pisut kiirem, kajastades eeskätt suuremat majandusaktiivsust (vt joonis E).

iii) Karm stsenaarium

Karmi stsenaariumi kohaselt oleks makromajanduslik mõju Ameerika Ühendriikidele ja Hiinale märgatav. Kõrgemad tariifid tõstaksid tarbijahindu ja USA inflatsioon kiireneks aastatel 2025–2026 ligikaudu 0,5 protsendipunkti võrra (vt joonis D, graafik a). USA eksport teistesse riikidesse ei suureneks, kuid USA import teistest riikidest kasvaks veidi. Suurem kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus pidurdaks kasvu veelgi. USA SKP reaalkasv oleks 2026. aastal ligikaudu 0,7 protsendipunkti võrra väiksem kui põhistsenaariumis. Karm stsenaarium mõjutaks negatiivselt ka Hiinat. USA poolt Hiina suhtes kehtestatud kõrged tariifid ja Hiina vastumeetmed USA suhtes vähendaksid järsult kahepoolset kaubavahetust, kuid Hiina eksport teistesse riikidesse, sealhulgas euroalale, suureneks. Hiina SKP reaalkasv oleks 2025. aastal 0,6 protsendipunkti ja 2026. aastal 0,3 protsendipunkti võrra väiksem ja see pidurdaks 2026. aastal inflatsiooni (vt joonis D, graafik b).

Joonis D

Makromajanduslik mõju Ameerika Ühendriikidele ja Hiinale leebe ja karmi stsenaariumi korral

a) Ameerika Ühendriigid	b) Hiina
(kõrvalekalle põhistsenaariumist protsendipunktides)	(kõrvalekalle põhistsenaariumist protsendipunktides)

Nii euroala kasv kui ka inflatsioon oleksid samuti aeglasemad, sest USA importkaupadele ja -teenustele kehtestatud kõrgematest tariifidest tuleneva tõusumõju kaaluks täielikult üles väiksem nõudlus (vt joonis E, graafik a). Euroala väiksem välisnõudlus pärsiks euroala majanduskasvu hoolimata kaubavahetuse ümbersuunamise mõningasest positiivsest mõjust. Tariifide eskaleerumine suurendaks ka kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlust, mis pidurdaks investeerimisotsuseid euroalal. See vähendaks veelgi nõudlust, võimendades tariifide otsest mõju. Kokkuvõttes langeks karmi stsenaariumi korral euroala SKP kasv 2025. aastal 0,5%ni, 2026. aastal 0,7%ni ja 2027. aastal 1,1%ni ehk SKP kasv oleks põhistsenaariumiga võrreldes kumulatiivselt ligikaudu 1 protsendipunkti võrra väiksem ja inflatsioon oleks 2027. aastal 1,8% (põhistsenaariumis 2,0%).

Joonis E

Makromajanduslik mõju euroalale leebe ja karmi stsenaariumi korral ning hanked Hiinast

a) Euroala	b) Praegused hanked Hiinast
(kõrvalekalle põhistsenaariumis prognoositud aastasest kasvumäärast protsendipunktides)	(osakaal)

Hiina ekspordi ümbersuunamine euroalale kujutab endast võimalikku täiendavat inflatsiooniga seotud langusriski, mida ei ole karmis stsenaariumis arvesse võetud. Euroalast võiks saada Hiina ümbersuunatud ekspordi peamine sihtkoht, sest euroalale suunatud ekspordi komponendid sarnanevad USAsse suunatud ekspordi omadega. Peale selle tarnib Hiina juba praegu ligikaudu 80% suurtesse euroala riikidesse imporditavatest toodetest ning ettevõttepõhised andmed näitavad, et Hiina kaupu impordib üle kahe viiendiku piirkonna ettevõtetest (vt joonis E, graafik a). Hiina turustusvõrkude kiire laienemine euroalal hõlbustaks veelgi ekspordi ümbersuunamist. Lisaks aitaks sellele kaasa Hiina valitsuse toetus eksportijatele ja nende võime vähendada kasumimarginaale. Kuigi ELi dumpinguvastased meetmed võiksid seda mõju leevendada, võivad vastusammud meetmete rakendamiseks vajamineva pika aja tõttu hiljaks jääda. Seetõttu võivad need arengud võimendada karmi stsenaariumi korral ka langussurvet euroala inflatsioonile.

3 Reaalmajandus

Euroala majandusaktiivsus kasvas 2025. aasta esimeses kvartalis 0,3% ehk märtsi ettevaates eeldatust veidi rohkem (vt joonis 1) eeskätt tingituna tugevast impulsist, mille andis tavapärasest mahukam eksport. Esimeses kvartalis avaldas majanduskasvule tõenäoliselt positiivset mõju eratarbimise toel kasvanud sisenõudlus, aga ka netokaubandus. SKP reaalkasv oli märtsi ettevaates prognoositust 0,1 protsendipunkti võrra kiirem, mille tingis eeskätt oodatust suurem ekspordimaht. Sektorite lõikes hoogustus esimeses kvartalis tõenäoliselt tööstustegevus, mida toetas kaupade nõudluse taastumine tänu reaalsete sissetulekute paranemisele ja tariifide ootuses tehtud varasematele ostudele. Samal ajal jätkus tõenäoliselt ka teenuste sektori aktiivsuse elavnemine.

Joonis 1

Euroala reaalne SKP

a) SKP reaalkasv	b) Reaalse SKP tase
(kvartaalne muutus protsentides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)	(aheldatud väärtused (2020); miljardites eurodes)

2025. aasta teises ja kolmandas kvartalis peaks kasv aeglustuma, kuna esimese kvartali tavapärasest aktiivsema eksporditegevuse vähenemist võimendavad uued tariifid ja märkimisväärne kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus. Toodangut kajastav ostujuhtide liitindeks langes mais 50,2 punkti tasemele ja annab märku muutusest sektorite aktiivsuses: kui tööstussektor näitab taastumise märke (töötleva tööstuse toodangu ostujuhtide indeks on 51,5 punkti tasemel), siis teenindussektori ostujuhtide indeks viitab seiskumisele. Euroopa Komisjoni majandususaldusindikaator paranes mais pärast kaks kuud kestnud langust, kuid püsib siiski madalal tasemel. Märtsi tööstustoodangu andmed näitavad, et tariifide ootuses hoogustunud tootmise mõju suurendas esimese kvartali lõpus oluliselt toodangut. Põhiprognoosis eeldatakse, et ettevaateperioodil jäävad USA poolt ELi suhtes kehtestatud tariifid 9. aprillil teatavaks tehtud tasemele ning ehkki kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus järk-järgult väheneb, püsib see endiselt suur. Tariifide ja kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse mõju põhistsenaariumile on täpsemalt kirjeldatud infokastis 2. Kokkuvõttes peaks kasv teises kvartalis aeglustuma ja muutuma kolmandas kvartalis veidi negatiivseks, sest esimese kvartali jõulise ekspordikasvu taandumise mõju võimendavad tariifide toime ekspordile ja kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus. Nende tegurite tulemusel iseloomustab kvartaalset kasvudünaamikat eeldatavasti märkimisväärne volatiilsus ja selle areng on väga ebakindel. Viimaste kvartalite näitajad osutavad sellele, et ülekantud kasvunäitaja (st aasta keskmine kasvumäär, kui SKP jääks esimese kvartali tasemele) on 0,8%, mistõttu moodustab see suurema osa 2025. aastaks prognoositud 0,9% kasvust.

SKP reaalkasv peaks keskpika aja jooksul hoogustuma, saades tuge reaalse kasutatava tulu suurenemisest, ebakindluse järkjärgulisest vähenemisest ja välisnõudluse taastumisest, kui tariifidega seotud negatiivsed mõjud taanduvad (vt tabel 3). Kodumajapidamiste ostujõu edasine kosumine tänu palkade ja tööhõive püsivale kasvule ning leevenevale inflatsioonile, samuti kodumajapidamiste säästumäära mõningane alanemine peaksid toetama eratarbimise hoogustumist. Eratarbimise kasvu peaksid toetama ka vastupidav, ehkki jahtuv tööturg ja tarbijate kindlustunde eeldatav järkjärguline naasmine pikaajalisele tavapärasele tasemele keskpikas perspektiivis. Investeeringud peaksid ettevaateperioodil vähehaaval suurenema, kajastades eelkõige ebakindluse järkjärgulist hajumist, Euroopa Liidu taasterahastu vahendite kasutuselevõttu ja paranenud nõudlustingimusi. Lisaks nõrgale välisnõudlusele põhjustab kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus (mis avaldub väiksemates üleilmsetes investeeringutes ja euroala ekspordiga seotud välisnõudluse ebasoodsas struktuuris) koos euro kallinemisega, mis süvendab euroala konkurentsivõime püsivaid probleeme, ekspordi turuosade jätkuvat vähenemist.

Keskpikas ajaplaanis peaksid majanduskasvu toetama hiljuti teatavaks tehtud kaitse- ja taristukulutustega seotud meetmed. Põhistsenaariumis sisalduvate uute kaitse- ja taristukulutuste (mille maht on aastatel 2025–2027 peaaegu 120 miljardit eurot ehk veidi üle 0,7% SKPst^[7]) makromajanduslik mõju peaks euroala SKP kasvu peamiselt ettevaateperioodi teisel poolel kumulatiivselt 0,25 protsendipunkti võrra suurendama. Kõige enam mõjutab see Saksamaad, kelle arvele langeb kõnealustest kulutustest ligikaudu 80%.^[8] Kulutuste koosseisus liigitub suurim osa (rohkem kui pool) euroala kõigist lisakulutustest valitsemissektori investeeringuteks, millele järgneb valitsemissektori tarbimine (ligikaudu 40%, mis koosneb peamiselt vahetarbimisest ja avaliku sektori töötajate hüvitistest). Sõjatoodete kõrgtehnoloogilise laadi tõttu võivad kaitsekulutused sõltuda suurel määral impordist seni, kuni ELi-ülesed tootmisvõimsuse eesmärgid on saavutatud.

Rahapoliitika varasema karmistamise mõju majanduskasvule jõudis hinnangute kohaselt haripunkti 2024. aastal ja peaks ettevaateperioodil taanduma, millele aitab kaasa baasintressimäärade alanemine. Ajavahemikul 2021. aasta detsembrist kuni 2023. aasta septembrini võetud rahapoliitiliste meetmete mõju kandub jätkuvalt reaalmajandusse. Suurem osa kasvu pidurdavast mõjust peaks olema siiski juba avaldunud. Pärast EKP baasintressimäärade langetamist alates 2024. aasta juunist ja lähtudes intressimäärade edasise arenguga seotud turuootustest ettevaate koostamise lõppkuupäeval (vt infokast 1), peaks rahapoliitika pärssiv mõju majanduskasvule 2025. aastal vähehaaval taanduma. Selle mõju ulatuse ja ajastuse suhtes valitseb siiski märkimisväärne ebakindlus.

2025. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu 2025. ja 2027. aasta prognoos jäänud samaks, kuid 2026. aastaks on seda veidi allapoole korrigeeritud (vt tabel 3, joonis 2 ja joonis 3). 2025. aastaks samaks jäänud prognoos kajastab nii 2025. aasta esimese kvartali andmetest lähtuvat soodsat siirdemõju kui ka 2025. aasta teises ja kolmandas kvartalis kõrgemate tariifide, nendega seotud ebakindluse ja euro kallinemise tõttu allapoole korrigeeritud kasvu. 2026. aasta kasvuprognoosi allapoole korrigeerimine 0,1 protsendipunkti võrra 1,1%ni (pärast 0,2 protsendipunktist allapoole korrigeerimist märtsi ettevaates) on tingitud ka kaubanduspingetest, ebakindlusest ja euro kallinemisest. Samal ajal andsid täiendavad kaitse- ja taristukulutused teatava positiivse tõuke aastasisesele kvartalikasvule. 2027. aastaks prognoositud keskmine aastane kasvumäär on jäänud samaks (1,3%).

Joonis 2

Euroala SKP reaalkasv – jaotus peamisteks kulukomponentideks

a) 2025. aasta juuni ettevaade	b) Korrigeerimised võrreldes 2025. aasta märtsi ettevaatega
(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)	(protsendipunktid ja osakaal protsendipunktides)

Eelduste kohaselt peaks eratarbimine USA kaubanduspoliitika negatiivse mõjuga toime tulema, saades tuge sissetulekute jõulisest suurenemisest seoses palgakasvu ja aeglustuva inflatsiooniga. Eratarbimise kasv 2024. aasta neljandas kvartalis aeglustus, sest seda suvel toetanud ajutised tegurid (nt hooajalised tegurid ja 2024. aasta Pariisi olümpiamängud) taandusid. Kodumajapidamiste kulutuste aastane kasvumäär peaks tõusma ligikaudu 0,8%-lt 2023.–2024. aastal 1,2%-le 2025.–2027. aastal. Eratarbimise kasvu veab eelkõige reaalse kasutatava tulu suurenemine, mida toetavad nii palgatulu kui ka muud sissetulekud, eeskätt füüsilisest isikust ettevõtjana teenitud tulu (vt joonis 4). Samuti peaks eratarbimise kasvu soodustama säästumäära mõõdukas alanemine sedamööda, kuidas tarbimiskulutused ja säästud tasapisi normaliseeruvad. Säästumäära järkjärgulisele langemisele võib kaasa aidata tarbijate kindlustunde eeldatav vähehaavaline taastumine keskpika aja jooksul, arvestades üldiselt soodsaid tööturu väljavaateid ja tarbimiskulutuste ühtlast jaotamist, mis tähendab, et kodumajapidamiste kulutused elavnevad viivitusega kooskõlas ostujõu suurenemisega. Eeldatavasti püsib kodumajapidamiste säästumäär siiski kõrge, kajastades asjaolu, et kodumajapidamiste laenude intressimäärad püsivad varasemast pikaajalisest keskmisest tasemest mõnevõrra kõrgemal ja juurdepääs laenudele on endiselt piiratud. Eratarbimise kasvu on 2025. aasta märtsi ettevaatega võrreldes 2025. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud, arvestades suurenevat poliitikaga seotud ebakindlust.

Joonis 4

Kodumajapidamiste tarbimine, sissetulekud ja säästud

(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)

Eluasemeinvesteeringute kasv oli 2025. aasta esimeses kvartalis hinnangute kohaselt taas positiivne. Ettevaateperioodil peaks kasvutempo tänu soodsamatele rahastamistingimustele ja kodumajapidamiste reaalsete sissetulekute suurenemisele mõnevõrra hoogustuma. Pärast 2022. aasta teises kvartalis alanud pikaajalist langust hakkasid eluasemeinvesteeringud 2025. aasta esimeses kvartalis eeldatavasti taas kasvama ja see suundumus peaks jätkuma ka järgmistes kvartalites. Eluasemeinvesteeringute elavnemine kajastab suurenenud eluasemenõudlust, mida kinnitab ka eluhoonetele antud ehituslubade arvu hiljutine kasv, ning on seotud hüpoteeklaenude intressimäärade püsiva alanemisega alates 2023. aasta lõpust ja kodumajapidamiste reaalsete sissetulekute jätkuva suurenemisega. Eluasemenõudluse taastumist silmas pidades peaks eluasemeinvesteeringute kasv 2026. ja 2027. aastal hoogustuma.

Ettevõtlusinvesteeringud peaksid pärast suurest ebakindlusest tingitud lühiajalist kahanemist keskpika aja jooksul vähehaaval taastuma, kui ebakindlus väheneb, majandusaktiivsus kasvab ning liikmesriikide ja ELi poliitikameetmed jõustuvad. Hinnangute kohaselt euroala ettevõtlusinvesteeringud 2025. aasta esimeses kvartalis veidi vähenesid ja peaksid kaubanduspoliitikaga seotud suure ebakindluse, uute tariifide ja finantsturgude volatiilsuse tõttu teises kvartalis veelgi kahanema. Investeeringud peaksid ettevaateperioodil järk-järgult taastuma sedamööda, kuidas sise- ja välisnõudlus kosuvad, ebakindlus väheneb, rahastamistingimused paranevad ning uute riiklike ja ELi poliitikameetmete rakendamine stimuleerib erasektori täiendavaid kaitse- ja taristukulutustega seotud investeeringuid.

Kõrgemad tariifid, suur ebakindlus ja konkurentsisurve, mis tuleneb eelkõige euro kallinemisest, halvendavad eelduste kohaselt euroala ekspordi väljavaateid. Ameerika Ühendriikidesse euroalalt eksporditavatele kaupadele (mis moodustavad 17% euroala kaupade koguekspordist) kehtestatud tariifid varjutavad ekspordiväljavaadet (vt lähemalt infokast 2). Esimeses kvartalis suurenes eksport märgatavalt, sest ettevõtted tõstsid USA tariifide ootuses oma tellimusi ettepoole. Ekspordikasv peaks siiski aeglustuma, sest euroala eksport ei suuda üleilmse nõudlusega sammu pidada ja tavapärasest varasemate tellimuste mõju taandub. Kasvu aeglustumine on tõenäoliselt tingitud ka konkurentsisurvest, mis USA kõrgemate tariifide tõttu eeldatavasti suureneb ja vähendab euroala ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes USA omadega, ning euro kallinemisest. Selle tulemusena jääb ekspordikasv keskpika aja jooksul eeldatavasti tagasihoidlikuks ja madalamale oma pikaajalisest keskmisest tasemest. Ehkki mõningast tuge võib pakkuda välisnõudluse taastumine, varjutavad edasist ekspordiväljavaadet püsivad probleemid, nagu konkurents Hiinaga (eeskätt autotööstuses ja masinaehitussektoris) ja endiselt suhteliselt kõrged energiakulud. Euroala konkurentsivõime võib Ameerika Ühendriikides Hiinaga võrreldes küll mõnevõrra paraneda, ent see ei avalda tõenäoliselt tugevat leevendavat mõju. Kokkuvõttes on euroalavälist eksporti USA tariifide, kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse ja euro kallinemise tõttu järsult allapoole korrigeeritud. Impordi poolel peaks kasv jääma pikaajalisest suundumusest allapoole, seda osaliselt tagasihoidliku ekspordi ja väheste investeeringute tõttu. Netokaubandusel on euroala kasvule eelduste kohaselt negatiivne mõju (2025. aastal –0,6 protsendipunkti ja 2026. aastal –0,1 protsendipunkti), mistõttu on mõlema aasta prognoosi 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud. 2027. aastal peaks netokaubandusel olema kasvule mõningane positiivne mõju.

Tööturg peaks püsima üldiselt vastupidav, ehkki tööhõive kasv peaks viimaste aastatega võrreldes aeglustuma. Tööhõive kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis mõõdukalt ning 2025. aasta esimeses kvartalis oli selle kasv oodatust suurem. Aasta arvestuses peaks tööhõive kasv võrreldes 2024. aasta 1,0%ga aeglustuma ja püsima kogu ettevaateperioodil ligikaudu 0,5–0,6% tasemel (märtsi ettevaates prognoositust 0,1–0,2 protsendipunkti võrra kõrgemal). Tööhõive arengumuster (vt joonis 5) kajastab eeldust, et viimastel aastatel tavalisest rohkem tööhõivet toetanud tsüklilised tegurid, nagu varutööjõu hoidmine, kasumite kiire kasv, suhteliselt nõrk reaalpalga kasv ja jõuline tööjõu kasv, hakkavad vähehaaval taanduma. Märtsi ettevaatega võrreldes muutub mõne toetava teguri hääbumine nüüdsete hinnangute kohaselt märgatavamaks. Selle tulemusel peaks tööhõive kasv reageerima SKP kasvule mõnevõrra aeglasemalt, kui prognoositi eelmises ettevaates.

Joonis 5

Tööhõive

(indeks, I kv 2022 = 100)

Tööviljakuse kasv peaks aastatel 2025–2027 kiirenema märtsi ettevaates prognoosituga võrreldes mõõdukamas tempos. Tööviljakuse kasv töötaja kohta peaks 2025. aastal taastuma märtsi ettevaates prognoositust aeglasemas tempos. Eelduste kohaselt kiireneb see 2024. aasta –0,1%-lt 2025. aastal 0,4%-le ja 2026.–2027. aastal 0,7–0,8%-le, kajastades majandusaktiivsuse elavnemist ja tööhõive kasvu aeglustumist. See on võrreldav töötaja kohta arvestatava tööviljakuse aastakasvu pikaajalise keskmisega (0,6%) aastatel 2000–2019 (vt joonis 6). Majanduse elavnemise kiirust peaksid piirama ka struktuursed tegurid, nagu majandustegevuse järkjärguline ümbersuunamine teenindussektorisse, majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmise kulud, energiahinnašoki püsiv negatiivne mõju, väga uuenduslike tehisintellektitehnoloogiate kasutuselevõtu aeglane tempo ja rahvastiku vananemine.

Joonis 6

Tööviljakus töötaja kohta

a) Tööviljakuse tase

(indeks, I kv 2022 = 100)

b) Tööviljakuse kasvumäär

(aastakasv)

Töötuse määr peaks langema ettevaateperioodil varasema pikaajalise tasemega võrreldes väga madalale (vt joonis 7). 2025. aasta esimeses kvartalis töötuse määr tõusis veidi, olles kooskõlas märtsi ettevaatega. 2025. aasta lõpuks on oodata selle kerkimist väga vähesel määral. Seejärel võib töötuse määr majanduse jätkuva, ehkki tagasihoidliku elavnemise toel alates 2026. aasta esimesest kvartalist uuesti langeda, jõudes 2027. aastal 6,0%ni. Töötuse määra on 2027. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud. Tööjõu kasv peaks kogu ettevaateperioodil järk-järgult aeglustuma ning langema viimaste aastatega võrreldes tunduvalt madalamale tasemele.

Joonis 7

Töötuse määr

(protsentides tööjõust)

4 Eelarveväljavaade

Pärast märkimisväärset karmistumist 2024. aastal peaks euroala eelarvepoliitika kurss muutuma 2025. aastal vaid veidi rangemaks, lõdvenema märgatavalt 2026. aastal ja seejärel 2027. aastal veel kord mõnevõrra jõulisemalt karmistuma (vt tabel 4).^[9] Eelarvepoliitika märkimisväärse karmistumise 2024. aastal põhjustasid ulatuslikud vältimatud tegurid ning suurema osa energiahindade ja inflatsiooniga seotud toetusmeetmete ning muude eelarvepoliitiliste stiimulite lõpetamine. Vältimatute tegurite hulgas olid mõne riigi tulude jõuline areng, mis tulenes peamiselt majandustegevuse komponentide mõjust (SKP nominaalkasvust kiiremini kasvavad maksubaasid), kuid hinnanguliselt on need suuresti ajutised. 2025. aastal osutavad kaalutletud eelarvepoliitikameetmed jätkuvale karmistumisele, ehkki see kulgeb palju aeglasemas tempos. Karmistumises kajastub sotsiaalkindlustusmaksete ja kaudsete maksude tõus, mida aga suurel määral tasakaalustavad valitsemissektori kulutuste jätkuv kasv ja vältimatute teguritega seonduv eelarvepoliitika lõdvendamine.^[10] 2026. aastal peaks eelarvepoliitika kurss valitsuste hiljutiste teadaannete põhjal lõdvenema eeskätt seoses avaliku sektori investeeringute ja tarbimise kasvu ning madalamate otseste maksudega. Eelarvepoliitika ja kaalutletud meetmete karmistamine 2027. aastal kajastab eelkõige valitsemissektori eeldatavalt väiksemaid kulutusi, mis on seotud ELi taasterahastu kaudu antavate toetuste lõppemisega ja vältimatute tegurite mõningase karmistumisega.^[11]

2025. aasta märtsi ettevaatega võrreldes osutavad põhistsenaariumis arvesse võetud kaalutletud eelarvepoliitilised meetmed eelarvepoliitika märkimisväärsele kumulatiivsele lõdvendamisele. See tuleneb peamiselt Saksamaa eelarvepoliitikameetmetest ning on seotud suuremate kaitse- ja taristukulutustega eelkõige aastatel 2026–2027. Lisaks aitavad sellele täiendavale lõdvendamisele kaasa Ukraina jätkuv toetamine ning otseste ja kaudsete maksude alandamine Saksamaal ning teataval määral ka prognoositud suuremad kaitsekulutused ja jõulisem toetus Ukrainale mitmes teises euroala riigis. Kaalutletud eelarvepoliitikameetmete korrigeerimine tähendab üldjoontes kumulatiivselt lõdvemat eelarvepoliitika kurssi ettevaateperioodil (–0,4 protsendipunkti SKPst), ehkki vältimatute tegurite vähesemal korrigeerimisel on vastassuunaline mõju.

Prognoosi kohaselt peaks euroala eelarvetasakaal langema oluliselt allapoole kontrollväärtust (–3% SKPst) ja võla suhtarv tõusma 2027. aastaks üle 90% (vt tabel 4). 2024. aasta euroala eelarvetasakaalu tulemus (–3,1% SKPst) oli märtsi ettevaates prognoositust vaid veidi parem. Eelduste kohaselt jääb eelarvetasakaal 2025. aastal samaks ning halveneb tunduvalt 2026. aastal ja vähemal määral 2027. aastal (–3,5%ni SKPst). Aastane areng järgib tsükliliselt kohandatud esmase eelarveseisundi suundumust, mida mõjutavad eespool kirjeldatud muutused eelarvepoliitika kursis. Tsükliline komponent peaks jääma ettevaateperioodil üldjoontes neutraalseks. Ettevaateperioodi lõpus põhjustab eelarvetasakaalu halvenemise võrreldes 2024. aastaga eestkätt intressimaksete pidev kasv. Märtsi ettevaatega võrreldes on 2026.–2027. aasta eelarvetasakaalu prognoosi allapoole korrigeeritud hoolimata veidi paremast lähtepositsioonist 2024. aastal. Korrigeerimine kajastab eelarvepoliitika edasist lõdvendamist, mis lähtub eelkõige Saksamaalt. Euroala võla ja SKP suhtarv peaks olema tõusuteel, sest püsivat esmast eelarvepuudujääki ja positiivseid eelarvepositsiooniväliseid võlamuutusi tasakaalustab täiel määral kasvu-/intressimäärade soodne vahe. Märtsi ettevaatega võrreldes on võla suhtarvu ettevaateperioodi lõpus ülespoole korrigeeritud, sest suurem esmane eelarvepuudujääk ja eelarvepositsioonivälised võlamuutused tasakaalustavad täiel määral mõnevõrra parema lähtepositsiooni 2024. aastal ning 2027. aastaks prognoositud soodsama kasvu-/intressimäärad vahe.

Euroala eelarvepoliitikat käsitlevate eelduste ja prognoosidega seoses valitseb endiselt suur ebakindlus. See lähtub mitmest allikast, sealhulgas jätkuvatest geopoliitilistest pingetest ja euroala valitsuste konkreetsetest poliitikameetmetest ELi eelarveraamistiku laiemas kontekstis. Paljudes riikides tulenevad kaalutletud eelarvepoliitikaga seotud riskid suurematest kaitsekulutustest kui need, mis sisalduvad põhistsenaariumis (kuigi mõnes riigis võivad neid riske tasakaalustada stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevate kohustuste täitmiseks võetavad konsolideerimismeetmed).

5 Hinnad ja kulud

Eelduste kohaselt aeglustub koguinflatsioon 2025. aastal keskmiselt 2,0%ni ja 2026. aastal keskmiselt 1,6%ni ning kiireneb seejärel 2027. aastal taas 2,0%ni (vt joonis 8). Koguinflatsioon peaks 2025. aasta teises kvartalis langema alla 2% ning jätkama aeglustumist 2026. aasta alguses, jõudes ligikaudu 1,4% juures madalpunkti. Energiakomponendiga seotud baasefektide tõttu võib esineda mõningast lühiajalist volatiilsust. Selle languse põhjustavad kõik peamised komponendid (vt joonis 9): energia, toiduained ja alusinflatsioon (viimast veavad eelkõige teenused). Koguinflatsiooni kiirenemine 2,0%ni 2027. aastal on seotud energiahindade inflatsiooni ajutise tõusumõjuga, mis kajastab kliimamuutustega seotud eelarvemeetmeid, eeskätt uue heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) kasutuselevõttu. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks aeglustuma kuni 2026. aasta alguseni ja stabiliseeruma siis ülejäänud ettevaateperioodil ligikaudu 1,9% tasemel.

Joonis 8

Euroala ÜTHI-inflatsioon

(aastane muutus protsentides)

Joonis 9

Euroala ÜTHI-inflatsioon – jaotus põhikomponentideks

(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)

Energiahindade inflatsioon peaks püsima kuni 2026. aasta lõpuni negatiivne ja seejärel 2027. aastal kliimamuutustega seotud eelarvemeetmete tõttu taastuma (vt joonis 10, graafik a). Energiahindade inflatsioon peaks muutuma 2025. aasta teises kvartalis taas negatiivseks ja püsima negatiivne kuni 2026. aasta lõpuni. See on tingitud madalamatest nafta ja gaasi hulgihindadest ning konkreetsetest eelarvemeetmetest, nagu elektrihindade eeldatav alandamine madalamate maksude ja võrgutasude tulemusel Saksamaal. Energiahindade inflatsiooni kiirenemine –2,1%-lt 2026. aastal 2,7%-le 2027. aastal kajastab suuresti ELi paketi „Eesmärk 55”, täpsemalt hoonete kütmisele ja transpordikütustele kohaldatava uue heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) rakendamise ajutist tõusumõju ning vähemal määral eeldatavat naftahinna tõusu.

Toiduainehindade inflatsioon peaks 2025. aasta teises kvartalis ajutiselt kiirenema, siis alates 2026. aasta esimesest kvartalist aeglustuma ja sealt edasi püsima üldjoontes stabiilne (vt joonis 10, graafik b). Toiduainehindade inflatsioon peaks 2025. aasta teises kvartalis kiirenema 2,9%ni tingituna positiivsest baasefektist ja töötlemata toiduainete hindade järsust tõusust, aga ka toidutoormehindade suurest tõusust. Seejärel peaks toiduainehindade inflatsioon toormehindade languse ja tööjõukulude surve leevenemise tulemusel aeglustuma keskmiselt 2,4%ni 2026. aastal ja 2,3%ni 2027. aastal, olles selgelt allpool oma pikemaajalist keskmist taset.

Joonis 10

ÜTHI energia- ja toiduainehindade inflatsiooni väljavaade

a) ÜTHI energiakomponent

(aastane muutus protsentides)

b) ÜTHI toiduainete komponent

(aastane muutus protsentides)

ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks aeglustuma 2,8%-lt 2024. aastal 1,9%-le 2026.–2027. aastal (vt joonis 11) sedamööda, kuidas varasemate suurte šokkide mõju teenusehindade inflatsioonile jätkuvalt väheneb. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) on alates 2024. aasta algusest aeglustunud ja pidurdub eelduste kohaselt veelgi, sest hinnadünaamika muutub leeveneva tööjõukulude surve mõjul vaoshoitumaks. Tööstuskaupade (v.a energia) inflatsioon oli juba 2024. aastal langenud allapoole oma pikaajalist keskmist taset ja peaks veidi kiirenema, naastes keskpika aja jooksul oma keskmisele, ligikaudu 1% tasemele. Teenusehindade inflatsioon on olnud üsna püsiv ja kõikunud alates 2023. aasta novembrist ligikaudu 4% juures. See peaks siiski vähehaaval aeglustuma, langedes 2025. aasta keskmiselt 3,4%-lt 2026. aastal 2,6%-le ja 2027. aastal 2,4%-le. See langus kajastab asjaolu, et hilinenud kohandumine varasemate üldiste hinnatõusudega on lõppenud ja üle on kandumas tööjõukulude surve taandumise mõju. Üldisemas plaanis on ÜTHI-inflatsiooniga (v.a energia ja toiduained) seotud inflatsiooni aeglustumise protsess kooskõlas ka euro jõulise kallinemisega, varasemate energiahinnamuutuste kaudse toime taandumisest tuleneva langusmõjuga ja rahapoliitika varasema karmistamisega seotud langusmõju jätkuva ülekandumisega.

Joonis 11

Euroala ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained)

(aastane muutus protsentides)

2025. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni prognoosi 2025. ja 2026. aastaks 0,3 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud, kuid 2027. aasta prognoos on jäänud üldjoontes samaks (vt joonis 12). 2025. aasta prognoosi allapoole korrigeerimine on täielikult tingitud energiahindade inflatsiooni oodatust nõrgematest näitajatest ning nafta-, gaasi- ja elektrihinnaga seotud madalamatest eeldustest. Ka energiahindade inflatsiooni on 2026. aastaks allapoole korrigeeritud, mis tuleneb osaliselt elektrihinnaga seotud riiklikust meetmest Saksamaal. Peale selle on nii ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) kui ka toiduainehindade inflatsiooni pisut allapoole korrigeeritud (vastavalt 0,1 ja 0,2 protsendipunkti võrra) eeskätt euro tugevamast vahetuskursist ja energiatoorme madalamatest hindadest tingitud mõningase langusmõju tõttu. Toiduaine- ja energiahindade inflatsiooni mõningane ülespoole korrigeerimine 2027. aastaks ning samaks jäänud ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) osutavad sellele, et koguinflatsioon püsib üldjoontes muutumatuna.

Joonis 12

Inflatsiooniprognoosi korrigeerimised võrreldes 2025. aasta märtsi ettevaatega

(aastane muutus protsentides)

Nominaalpalga kasv peaks aeglustuma sedamööda, kuidas inflatsioonihüvitistest tingitud surve taandub. Töötaja kohta makstava hüvitise kasv aeglustus 2025. aasta esimeses kvartalis hinnangute kohaselt 3,5%ni (olles märtsi ettevaates prognoositust 0,3 protsendipunkti võrra madalamal tasemel). Prognoosi kohaselt aeglustub see veelgi, langedes 2025. aasta keskmiselt 3,2%-lt 2026. ja 2027. aastal 2,8%-le (vt joonis 13). See langus kajastab eeskätt kollektiivlepingutega määratud palkade kasvu oodatavat pidurdumist (mida kinnitab ka EKP palgabaromeeter), mida osaliselt tasakaalustab tegeliku töötasu hälbe suurenemine. Palgatulu osakaal peaks ettevaateperioodil jääma üldiselt stabiilseks, püsides veidi üle oma pikemaajalise keskmise taseme. Eelduste kohaselt pöördusid reaalpalgad 2024. aasta kolmandas kvartalis tagasi 2021. aasta alguse tasemele. Ehkki see osutab inflatsioonihüvitistest tingitud surve leevenemisele, on tööturutingimused endiselt pingelised, mis aitab osaliselt selgitada, miks reaalpalga kasv püsib ettevaateperioodil oma pikaajalise tasemega (0,4% ajavahemikul 1999–2024) võrreldes mõnevõrra kõrgem. 2025. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on töötaja kohta makstava hüvitise kasvu 2025. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra allapoole, kuid 2027. aastaks sama palju ülespoole korrigeeritud.

Joonis 13

Palkade arengu väljavaade

(aastane muutus protsentides)

Tööjõu ühikukulude kasv peaks aeglustuva palgakasvu ja kiireneva tööviljakuse kasvu toel ettevaateperioodil veelgi aeglustuma. Tööjõu ühikukulu kasv oli 2025. aasta esimeses kvartalis hinnanguliselt 3,1% ja peaks esialgu püsima väheldase tööviljakuse kasvu tõttu kiire, kuid seejärel järsult aeglustuma, langedes 2026. aastal keskmiselt 2,1%ni ja 2027. aastal 2,0%ni (kooskõlas varasema pikaajalise keskmisega). 2025. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on tööjõu ühikukulude kasvu 2025. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud tingituna aeglasemast palgakasvust, samal ajal kui kasvu ülespoole korrigeerimine 0,1 protsendipunkti võrra 2026. aastaks ja 0,3 protsendipunkti võrra 2027. aastaks tuleneb nii kiiremast palgakasvust kui ka aeglasemast tööviljakuse kasvust.

Kokkuvõttes peaks euroalasisene hinnasurve mõõdetuna SKP deflaatori kasvuna ka 2025. aastal vähenema ja ettevaateperioodi teisel poolel stabiliseeruma, sest tööjõu ühikukulude langedes saavad kasvada kasumimarginaalid (vt joonis 14). SKP deflaatori aastakasv peaks järk-järgult aeglustuma, jõudes 2025. aastal keskmiselt 2,3%ni ning 2026. ja 2027. aastal ligikaudu 2,0%ni. Kuna tööjõu ühikukulude kasv aeglustub ja muude sisendikulude dünaamika püsib vaoshoitud, peaks ühiku kohta arvestatava kasumi kasv alates 2025. aastast mõnevõrra taastuma. Sellele aitavad kaasa majanduse elavnemine, tööviljakuse kasvu kiirenemine ja 2027. aastal kasumite ajutine arvestuslik suurenemine, mis on seotud teise heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) statistilise käsitlusega.^[12] 2025. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on SKP deflaatori kasvu 2025. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra allapoole ja 2027. aastaks veidi ülespoole korrigeeritud.

Joonis 14

Euroalasisene hinnasurve

(aastane muutus protsentides)

Impordihindade inflatsioon peaks ettevaateperioodil kiirenema. Impordideflaatori kasv peaks kiirenema –0,5%-lt 2024. aastal 0,4%-le 2025. aastal ning seejärel veelgi hoogustuma, tõustes 1,2%-le 2026. aastal ja 2,0%-le 2027. aastal. Impordihindade inflatsiooniprognoosi ulatuslik korrigeerimine märtsi ettevaatega võrreldes (2025. aastaks 2,0 protsendipunkti ja 2026. aastaks 0,5 protsendipunkti võrra allapoole, kuid 2027. aastaks 0,5 protsendipunkti võrra ülespoole) on kooskõlas euro kallinemise mõjuga ja energiatoorme hindadega seotud eeldustega, mida osaliselt tasakaalustab konkurentide ekspordihindade muutuste positiivne mõju. Viimane on seotud eelkõige Ameerika Ühendriikidega, sest USAsse imporditavatele vahekaupadele kehtestatud tariifid toovad kaasa kõrgemad USA ekspordihinnad.

6 Tundlikkusanalüüs

Energiahindade alternatiivsed arengusuunad

Nafta ja gaasi toormehindade alternatiivsed arengusuunad osutavad sellele, et inflatsiooniga on üldiselt seotud tõusuriskid. Ekspertide ettevaade põhineb infokastis 1 esitatud tehnilistel eeldustel. Käesoleva tundlikkusanalüüsi alternatiivsed langus- ja tõususuunad on tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud nafta- ja gaasihinna optsioonidest tuletatud riskineutraalsetest tihedustest.^[13] Nende tiheduste kohaselt jaotuvad naftahinnad põhistsenaariumi ümber üldjoontes sümmeetriliselt. Tõusuriske, nagu kaubandusvaidluste oodatust kiirem lahenemine või pingete võimalik eskaleerumine Lähis-Idas, tasakaalustavad langusriskid, mis tulenevad tariifidega seotud teadete võimalikust püsivast mõjust või OPEC+ edasisest oodatust suuremast pakkumise kasvust. Gaasihindade jaotus viitab seevastu tehniliste eeldustega seotud märkimisväärsele tõusuriskile (vt joonis 15), mis kajastab tõenäoliselt tarnete ebakindlust. See ebakindlus on seotud häiretega üleilmsel veeldatud maagaasi (LNG) turul, sealhulgas võimalike pingetega Lähis-Idas ja kavandatud LNG-projektide edasise viibimisega, samuti Euroopa turuga seonduvate riskidega. Sellest hoolimata esineb ka langusriske, eriti kui kaubandusega seotud ebakindluse mõju on püsiv või kui Venemaa Ukraina-vastase sõja lahendamiseks tehakse sisulisi edusamme. Ühtlasi viiakse nii nafta- kui ka gaasihindade puhul läbi püsivhindadest lähtuv tundlikkusanalüüs. Iga juhtumi puhul arvutatakse sünteetiline energiahinnaindeks (nafta- ja gaasihindade kaalutud keskmine) ning mõju hinnatakse EKP ja eurosüsteemi makromajanduslike mudelite abil. Tulemused on esitatud tabelis 6 ja need osutavad inflatsiooniga seoses pigem tugevamatele tõusu- kui langusriskidele 2027. aastal ning SKP kasvuga seotud piiratumatele riskidele.

Joonis 15

Energiahindade eelduste alternatiivsed arengusuunad

a) Naftahinna eeldus

(USA dollarit barreli kohta)

b) Gaasihinna eeldus

(eurot MWh kohta)

Vahetuskursi alternatiivsed arengusuunad

Siinses tundlikkusanalüüsis hinnatakse vahetuskursi alternatiivsete arengusuundade mõju võrreldes põhistsenaariumiga. Üldiselt osutavad need majanduskasvu ja inflatsiooni langusriskidele. Ettevaate põhistsenaariumis sisalduvad vahetuskursside tehnilised eeldused hoitakse ettevaateperioodil muutumatuna. Alternatiivsed langus- ja tõususuunad on tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud USD/EUR vahetuskursi optsioonidest tuletatud riskineutraalsetest tihedustest (seisuga 14. mai 2025), mis olid kaldu euro edasise märkimisväärse kallinemise suunas (vt joonis 16). Nende alternatiivsete arengusuundade mõju hinnatakse EKP ja eurosüsteemi ekspertide makromajanduslike mudelite abil. Tabelis 7 on esitatud nende mudelite alusel prognoositud keskmine mõju toodangu kasvule ja inflatsioonile.

Joonis 16

USD/EUR vahetuskursi alternatiivsed arengusuunad

Infokast 3
Uued andmed eurosüsteemi/EKP ekspertide majanduskasvu ja inflatsiooni käsitlevate ettevaadete paikapidavuse kohta alates 2021. aastast

Täpsed ettevaated on peamine sisend tõhusate rahapoliitikaga seotud otsuste tegemiseks. Usaldusväärsed inflatsiooniprognoosid aitavad EKP-l ennetada kõrvalekaldeid inflatsiooni keskpika aja 2% eesmärgist ja kohandada aegsasti oma kurssi. Nende prognooside usaldusväärsuse tagamiseks on vaja korrapäraselt hinnata nende paikapidavust. Arvestades majandustegevuse ja inflatsiooni vahelist seost, on oluline pidevalt jälgida ka kasvuprognooside asjakohasust. Eelnevat arvesse võttes uuritakse siinses infokastis eurosüsteemi/EKP ekspertide hiljutiste euroala majanduskasvu ja inflatsiooni käsitlevate ettevaadete täpsust.

Euroala SKP kasvuprognooside täpsus on alates COVID-19 pandeemiast varieerunud: lühiajalised prognoosid on osutunud täpseks, kuid taastumise tempot keskpikas ajaplaanis on sageli ülehinnatud (vt joonis A). Pandeemia ajal kuni 2021. aasta lõpuni esines nii lühiajalistes kui ka keskpikkades prognoosides ebatavaliselt suuri vigu, mis kajastab raskusi kasvu prognoosimisel enneolematute eraldusmeetmete ja majanduse taasavamise perioodil. Pärast 2022. aastat vähenesid lühiajaliste prognooside vead märkimisväärselt ja on sellest ajast saadik püsinud pandeemiaeelsest keskmisest absoluutveast allpool või selle lähedal. See näitab, et isegi mitme suure šoki tingimustes on hiljutised lühiajalised SKP prognoosid olnud üldiselt usaldusväärsed ja neis ei ole esinenud selget kallutatust. Seevastu keskpika aja ettevaadetes ülehinnati ajavahemikul 2022. aasta kolmandast kvartalist kuni 2024. aasta teise kvartalini kasvu süstemaatiliselt, kusjuures 2022. aasta neljandast kvartalist kuni 2023. aasta neljanda kvartalini ületasid ühe aasta ettevaate vead pandeemiaeelset keskmist absoluutviga. Nendes ülehindamistes kajastusid optimistlikud ootused energiakriisijärgse taastumise tugevuse suhtes. 2022. aastal tulenesid vead maailmakaubanduse oodatust nõrgemast taastumisest, kõrgematest energiahindadest, rangematest rahastamistingimustest ja suuremast ebakindlusest, mida võimendas inflatsiooni alahinnatud mõju reaalsetele sissetulekutele. 2023. aastal mõjutasid prognoositust väiksemaid kasvutulemusi ka oodatust nõrgem välisnõudlus, rangem rahapoliitika ja tugevam euro.^[14] Viimase aasta jooksul on ühe aasta ettevaadete täpsus märgatavalt paranenud, ehkki jätkunud on kalduvus kasvuväljavaate tugevust mõnevõrra ülehinnata.

Joonis A

Vead eurosüsteemi/EKP ekspertide ettevaadetes euroala SKP kvartaalse reaalkasvu kohta alates 2021. aastast

a) Vead ühe kvartali ettevaates	b) Vead ühe aasta ettevaates
(protsendipunktides)	(protsendipunktides)

2021. ja 2022. aasta inflatsiooniprognoosides alahinnati märkimisväärselt ja järjekindlalt hinnasurvet; nende täpsus on alates 2023. aastast paranenud ja keskpika aja prognooside vead on muutnud märki (vt joonis B). Tegelik inflatsioon osutus 2021. ja 2022. aastal prognoositust oluliselt kiiremaks. See oli tingitud eelkõige energiatoorme hindade (eriti gaasihinna) järsu tõusu, üleilmsete tarneraskuste ja pandeemiajärgse jõulise nõudluse ebatavalisest koosesinemisest, mis põhjustas ka mõningase mittelineaarsuse šokkide ülekandumisel. Neid vigu põhjustanud tegureid on põhjalikult lahatud EKP ekspertide analüüsides.^[15] Kui inflatsioonisurve 2023. ja 2024. aastal leevenes ning eksperdid täiustasid tehnilisi eeldusi ja analüüsivahendeid, siis prognoosivead vähenesid ja olid taas üldjoontes kooskõlas COVIDi-eelsete keskmistega. Samal ajal muutusid vead ühe aasta ettevaadetes püsivalt negatiivseks, ehkki ainult kuni möödunud aastani.

Joonis B

Vead eurosüsteemi/EKP ekspertide ettevaadetes euroala ÜTHI-koguinflatsiooni kohta

a) Vead ühe kvartali ettevaates	b) Vead ühe aasta ettevaates
(protsendipunktides)	(protsendipunktides)

Inflatsiooniprognoosi ülehindamine möödunud aastal on peaaegu täielikult tingitud volatiilsest energiakomponendist, samal ajal kui alusinflatsiooni prognoos on olnud tähelepanuväärselt täpne (vt joonis C). Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse tõusid gaasihinnad järsult ja ootamatult, põhjustades suuri vigu energiahindade inflatsiooni prognoosides. Samuti suurenesid aja jooksul ÜTHI toiduainehindade inflatsiooni ja ÜTHI-inflatsiooni (millest on välja jäetud energia ja toiduained) vead, sest ettevõtted kandsid kulusurve üle laiemalt ja sagedamini ning teenusehindade inflatsioon muutus suure pandeemiajärgse nõudluse tõttu püsivamaks. Alates 2023. aastast kõikide komponentide prognoosivead järk-järgult vähenesid. Ühe aasta ettevaate vead muutusid alates 2023. aasta neljandast kvartalist negatiivseks tingituna energiahindade prognoosivigadest, mis tulenesid suuresti asjaolust, et gaasi hulgihinnad olid futuurihindadest madalamad. Toiduainete ja alusinflatsiooni komponendid olid alates 2024. aasta juuni ettevaatest prognoosiga täielikult kooskõlas.

Joonis C

Euroala ÜTHI-inflatsiooni ühe aasta ettevaate vigade jaotus komponentide kaupa

(protsendipunktides)

Analüüs ekspertide 2024. aasta keskmise aastainflatsiooni prognooside muutumise kohta ettevaateperioodide lõikes näitab, et 2024. aastal oli ÜTHI-inflatsioon esialgu veidi alahinnatud, kuid seejärel ülehinnatud (vt joonis D). Eurosüsteemi eksperdid koostasid 2024. aasta inflatsiooniprognoosi esimest korda 2021. aasta detsembri ettevaates, eeldades, et inflatsioonimäär on 1,8%, mis on tunduvalt madalam kui selle lõplik tulemus 2,4%. 2024. aastat hõlmavates varastes ettevaadetes alahinnati inflatsiooni selle aluskomponendi oodatust jõulisema dünaamika tõttu. See oli peamiselt tingitud eeskätt energiahindadest ja palkadest tuleneva kulusurve viitajaga ülekandumisest teenusehindade inflatsioonile, mida ei saanud 2021. aasta lõpus ega 2022. aasta alguses täielikult ette näha, kuna paljud šokid tekkisid alles 2022. aasta jooksul. 2022. aasta detsembrist kuni 2023. aasta detsembrini koostatud ekspertide ettevaadetes ülehinnati 2024. aasta inflatsiooni peaaegu täielikult energiakomponendi tõttu, samal ajal kui ilma energiakomponendita ÜTHI-inflatsiooni prognoos oli tegelikule tulemusele lähemal. Nendel ettevaateperioodidel viitasid nafta- ja gaasifutuuride hindadel põhinevad tehnilised eeldused lõpuks realiseerunud hindadest palju kõrgematele energiahindadele 2024. aastal. Alates 2024. aasta märtsi ettevaatest oli ÜTHI-koguinflatsiooni 2024. aasta prognoos tulemustega üldjoontes kooskõlas. Hoolimata šokkidest, mis on muutnud inflatsiooni prognoosimise viimastel aastatel eriti keeruliseks, jäid 2024. aasta inflatsiooniprognooside vead kõigil ettevaateperioodidel vahemikku, mida võis eeldada varasemate prognooside ebakindluse põhjal, ning enamik vigu jäi ettevaate koostamise ajal 60% usaldusvahemikku.

Joonis D

Eurosüsteemi/EKP ekspertide prognoosid aasta keskmise ÜTHI-inflatsiooni kohta 2024. aastal eri ettevaateperioodidel

(aastane muutus protsendipunktides)

Ka teiste prognoosijate 2024. aasta inflatsiooni prognoosivead järgisid sarnast mustrit, st esialgsele alahindamisele järgnes 2023. aasta jooksul ülehindamine, mida korrigeeriti aja möödudes järk-järgult (vt joonis E). Nagu eurosüsteemi/EKP eksperdid, eeldasid ka kõik teised prognoosijad, kes alustasid 2024. aasta inflatsiooniprognooside koostamist 2021. aasta lõpus, et inflatsioon jääb alla 2%, kuid korrigeerisid seejärel oma prognoose kuni 2022. aasta detsembrini, võttes arvesse selleks ajaks kiirenenud inflatsiooninäitajaid. Kuni 2023. aasta suveni jäid prognoosid üldjoontes samale tasemele ja lähenesid siis vähehaaval tegelikule tulemusele. Consensus Economicsi 2022. aasta detsembrist kuni 2023. aasta septembrini koostatud prognooside keskmine tulemus oli parem, ent see kätkeb ka üksikute erasektori prognoosijate üle- ja alahindamisi.

Joonis E

2024. aasta keskmise aastase ÜTHI-inflatsiooni prognooside areng eri rahvusvaheliste organisatsioonide ja erasektori prognoosijate lõikes

(aastane muutus protsentides)

Kokkuvõttes on prognoosivead alates 2023. aasta teisest poolest muutunud väiksemaks ja eurosüsteemi/EKP ekspertide ettevaadete tulemused on üldiselt head, kuid arvestades euroala jätkuvalt mõjutavaid šokke, on prognoosimine endiselt keeruline. Vead olid eriti suured 2021. ja 2022. aastal, kajastades erakorraliste ja kattuvate šokkide mõju. Pärast seda on prognooside täpsus paranenud, eriti inflatsiooni puhul, kust on energia ja toiduainete komponent välja jäetud, olles kooskõlas nende šokkide järkjärgulise taandumisega. 2024. aasta juhtum näitab, et hoolimata mõningatest üle- ja alahindamisest on inflatsiooniprognoosi vead jäänud pikaajalises vaates tavapärastesse piiridesse. Sellegipoolest on prognoosimine endiselt väga keeruline, arvestades majanduse väljavaadet mõjutavaid jätkuvaid šokke nii üleilmsel kui ka euroala tasandil. See nõuab jätkuvat ettevaatlikkust ja kiiret reageerimist prognoosimisprotsessis, eriti olukorras, kus nende šokkide arengu ja ülekandumise suhtes valitseb suur ebakindlus.